London 2012 – olümpia ja Vana-Tori hobused?
28.10.2012
Vana-Tori Hobuse Ühingu juhatuse esinaine Ute Wohlrab ja Saksamaa välisminister Guido Westerwelle. Foto A. Jüngst
Vana-Tori Hobuse Ühingu esinaine Ute Wohlrab külastas esmaspäeval, 06.08.2012 Saksa Sport-Marketingi Saksa Maja Londonis ning sattus jutusoonele mitmete sportlaste, hobuinimeste ning elavate legendidega.
Peab olema natuke õnne, et pääseda Saksa Maja VIP ruumidesse. Meil kahel, Ute Wohlrabil ja minul seda oli – ning sellest sai sündmusterohke õhtu. Siin kogunesid nii kuldmedalivõitjad kui tulevikulootused ning ka legendaarsed sporditegelased. Kiiresti sõlmiti esimesed tutvused, laskuti huvitavatesse vestlustesse – ning nii mõnigi käepigistus, mõnigi kallistus oli vist mitte päris Ute Wohlrabile vaid pigem vana-tori hobustele mõeldud. Siin on meie muljed.
Meie esimesed kontaktid kaamerameeste ja pressiesindajatega (SportBild, RTL) olid nii lahedad ja rõõmsad, et meil sai kohe selgeks: siin nad ongi, Saksa suurimad spordikuulsused ja valmis kõigiga suhtlema. Sellele vaatamata pidi Ute Wohlrab kogu oma julguse kokku võtma, et kõnetada oma suurt eeskuju, legendaarset hobustetundjat ja takistussõitjat Hans-Günter Winklerit.
“Härra Winkler, te ei tunne mind, kuid mul on suur rõõm teiega isiklikult kohtuda. Mu ammune soov on olnud teile ütelda, et nii teie ise kui ka teie põhimõtted hobuste suhtes on minu jaoks kogu aeg suunanäitajaks olnud.” Hans-Günter Winkler hoidis Ute paremat kätt, silitas seda vasakuga ning oli silmnähtavalt liigutatud. Ta oli väga huvitatud end kurssi viimisest vana-tori hobuse säilitamise projektiga ning väljendas oma mõtteid südamlike sõnadega: “Minu jaoks on hobune alati tähtsam olnud kui ratsanik. Olen südamepõhjani rõõmus, et olete sama mõtlemisviisi omaks võtnud ja selle abil jõudu ja jaksu leidnud, et terve hobusetõu aretussuuna väljasuremine ära hoida. Palun säilitage neid kauneid vana-tori hobuseid, mina soovin teile selleks kõike head.“ Veel kaua silitas härra Winkler Ute kätt, kuni uued kohustused ta eemale juhtisid.
Ratsastaar Marcus Ehning näitas suurt huvi Vana-Tori Hobuste säilitamise vastu. Foto A. Jüngst
Sellega saime julgust juurde. Põhjalik erialast mõttevahetust alustasime Saksa meeskonna loomaarsti dr Swagemakersiga. Meie teemaks sai eelkõige väärtuslike loomade transportimine ja saime teada, et Saksa olümpiahobustel ei tekkinud probleeme ei kliima ega ajavahega. Hobuste hea olukord tekitas meeskonnale suured medalilootused. Vahel sekkus vestlusesse ka Saksa hüppajate meeskonna treener Heinrich Engemann. Siis kaasati ka Marcus Ehning, kes kiitis vaimustunult oma sihikindla hüppestaari Plot Blue selle päeva saavutusi. Ta rääkis, et konkurents on viimastel aastatel väga tugevaks muutunud, kuid sellele vaatamata on tal ikkagi suured lootused medali saamiseks. Infovoldiku vana-tori hobuste kohta luges ta huviga läbi ning sõnas: “Te võite imeks panna, kuid selline teema ei jäta mind üldse külmaks, kuigi ma ise hoopis teistsugustel hobustel ratsutan. See avaldab mulle muljet. Tore projekt, tõeliselt tore projekt!
Siis sattus meie teele isegi Paul Schockemöhle ning vastas meelsasti meie küsimustele Totilase kohta, kes ei kvalifitseerunud Londonis võistlema. Schockemöhle on veendunud, et Totilas astub üles järgmistel olümpiamängudel. Praegu olevat ta väga kõrgelt hinnatud tõutäkk ning tema esimesed järglased väga paljutõotavad. Vana-tori hobustest kuuldes patsutas Ute Wohlrabile tugevalt õlale ning sõnas: “Selle põhjal, millest me praegu rääkisime, olen ma täiesti kindel, et te suudate need vana-tori hobused säilitada. See oli mul teid vaadates kohe selge ja uskuge mind, mul on hea silm – mitte ainult hobuste suhtes!” Naerdes surus ta Ute kätt ja hoidis voldikut kõrgel: “Õnne ei pea ma teile küll soovima, mulle tundub, et teil niikuinii veab.”
Peale vaheldust rõõmsate Kölnist pärit Alex ja Joe Jüngst’iga, kes esindasid ühte sponsorfirmat ning vaatamata fotokeelule siiski püüdsid meist ka mõned pildid teha, nägime esiku juures fotograafide välkusid. Saksa välisminister Guido Westerwelle tegi endale teed läbi “Saksa Maja” ning üllatas Ute Wohlrabit kohe terekäe pakkumisega. Kui tal kõik filmivõtted, intervjuud ja vestlused medalivõitjatega möödas olid, tuli ta uuesti meie juurde ning alustas kohe juttu Utega. Ratsaspordiga täielikult kursis olles huvitasid teda ka meie vana-tori hobused ja nende eraldi tõuraamatu saamise puhul õnnitles ta Utet ning ütles: “Kindlasti hakkan ma neid sümpaatseid loomi silmas pidama, sellised asjad liigutavad mind alati eriliselt. Jääge oma valitud teele!” Kohe nende sõnade järel poseeris ta viimast korda – meie voldik käes ja Ute Wohlrab käevangus.
Just see oli aerutamise kullapoiste, huvitavate vestluste ja uute tutvuste keskel Saksa Maja VIP ruumides möödunud elamusterohke õhtu kõrghetk ja Saksa välisministri poolt Eestisse saadetud tervitused anname siinkohal suure rõõmuga edasi.
